Lasteaia ja kooli jõuluõhtud 21. ja 22. detsembril

I ja II klassi klassiõhtu

Esmaspäeval, 19. detsemril toimus 1. ja 2. klassi klassiõhtu.

Kooli näitering esines külade jõulupeol

Laupäeval, 17. detsembril esines Pikavere kooli näitering jõulunäidendiga Pikavere ja Mallavere külade jõulupeol Pikavere koolimajas.
Suur tänu õpetajatele Helju Kadakasele ja Külli Ovirile, kes lastele näitemängu koos lauludega selgeks õpetasid.

Rakvere Tuhkatriinu

Neljapäeval, 15. detsembril käis terve Pikavere koolipere Rakvere Teatris vaatamas "Tuhkatriinu" etendust, pärast etendust ootasid lapsi mitmed vahvad jõulumaa tegevused.
Mulle meeldis kui Tuhkatriinule pandi nähtamkingad jalga. Ja kui ta jooksis, siis need helisesid (Maria).
Mulle meeldis Rakveres väga, sest seal oli võlumine. Ja pärast saime jõuluvanalt plaadi ja hakkas jõulumaa, mis oli tõeliselt lõbus (Kelli-Mai). Mulle meeldis see koht kus Triinu muutus ilusaks (Janno). Kõige alguses meeldis kui ema taeva läks (Ignar).Mulle meeldis Mercedes ja Turbokombain, nemad tegid nalja, sellepärast meeldisidki (Roland).Minu arust oli väga lahe teatrietendus, võiks veel seda vaadata (Renata).Isa oli seal etenduses arg mees. Ma käisin veel ennustaja juures (Tiit).
Rakvere Teatri muinasjuttuse võistlusele kirjutasid 3. ja 4. klassi lapsed muinasjutte. 3. klassi õpilane Raiko Oll sai auhinnaks toreda kalendri.
Pilve Kuningriik
Raiko Oll (3. klass)

Palju-palju aega tagasi valitses Pilve Kuningriigis kuningas Pilveports. Tema kuningriik oli suur ja nii kaugele, kui silm seletas, olid seal ainult pilved. Pilved polnud sugugi sarnased. Lisaks kuju ja värvile, erinesid nad ka maitse poolest.
Kuningas Pilveports oli ka väga õnnelik, sest ta oli kahe armsa pilvekese isa. Pilvetups ja Pilvetäps olid sirgunud teadmisega, et kunagi peab üks neist kuningriigi valitsemise kuningas Pilveportsult üle võtma. Aeg läks ning pilvepoisid kasvasid ja said üha tugevamaks ning targemaks.
Ühel kurval päeval sai kuningas Pilveportsu elu- ja valitsemisaeg otsa. Kuningriigi mõjukad pilved otsustasid Pilvetupsu ja Pilvetäpsu oskused ja nutikuse proovile panna. Kuningas Pilveportsu järglaseks pidi saama see, kes muudab päeva ilusamaks ja meeldejäävamaks.
Pilvetups värvus õrnalt roosakaks ja hajutas end üle taevalaotuse. Tuulel piisas teda ainult õrnalt puudutada, kui temast langesid alla roosad sädemed. Maapinnale jõudes, muutusid nad mõnusaks vaarikamaitseliseks maiuseks. Lapsed vaatasid õnnelikult, kuidas kerkisid magusad kuhilad. Nendel oli loomulikult hea meel.
Nüüd oli aga Pilvetupsul võimalus end näidata. Esmalt paisus ta hirmuäratavalt suureks ja halliks. Kõva kõmina saatel uhas ta ladinal puhtaks kõik mäed ja orud. Kui õhk sai puhtaks ja värskeks, lasi ta seitse eri värvi noolt maa poole, millest tekkis vikerkaar. Vikerkaarele järgnesid pilve seest ka esimesed päikesekiired., mis valgustasid päeva. Lõpuks hajutas Pilvetäps end oranži kumana mere poole.
Maa pealt vaadates oli see väga ilus. Ka kuningriigi mõjukad pilved olid seda meelt, et lisaks ilusale vaatepildile, oli Pilvetäpsu töö puhtam, kasulikum ja meeldejäävam ning nimetasid Pilvetäpsu uueks Pilve Kuningriigi valitsejaks.
Pilvetäps hakkas kuningriiki oskuslikult ja rõõmsalt valitsema ning Pilvetupsust sai tema parem käsi, kes teda igati abistas ja andis nõu, kui oli vaja.

Võlupasun

Ignar Fjodorov (3. klass)

Ühes talus elas üks vaene peremees. Tal ei olnud midagi peale vee ja pätsi leiva. Ta käis iga päev metsas puid raiumas.
Ühel päeval leidis peremees metsast kuldse pasuna. Kui ta seda puhus, tuli sealt väga ilusat heli. Peremees võttis pasuna endale, et rasketel hetkedel ennast imeilusa muusikaga rõõmustada. Koju jõudes, oli ta imestus suur, sest majas oli väga palju raha. Nüüd mees taipas, et see ei olegi tavaline pasun, mis ainult ilusat heli tekitab, vaid võlupasun.
Sellest ajast peale elab mees väga õnnelikult. Tal ei ole millestki puudus. Peale selle, abistab ta ka ümberkaudseid elanikke, kellel on raske.

Metsaelanikud

Janno- Johannes Jürgens (4. klass)

Kaugel suures metsas elasid karud, rebased, hundid, oravad ja kitsed. Neile tegi muret talve tulek.
Loomad kogunesid ja arutasid, kuidas talve üle elada. Karu arvas, et tema heidab magama. Orav ütles, et tema korjab tagavaraks pähkleid. Rebane ütles, et tema püüab talvel jäneseid ja hiiri. Jänesele see mõte ei meeldinud ja ta lubas enda kasuka valgeks muuta, et rebane teda üles ei leiaks. Jänes lubas ise süüa puukoort. Hunt aga arvas, et tema püüab jäneseid, kitsi ja muid loomi, keda kätte saab. Kitsed teatasid aga, et neil on kiired jalad ja nad jooksevad eest ära.
Igaüks peab kuidagi talve üle elama, nii nagu tema oskab.

Söögikohvilaud

Kelli-Mai Maasik (3. klass)

Elas kord ühes linnakeses nimega Suulapuu üks tõeliselt armastusväärne söögilaud, kelle nimi oli Ignes. Muidu oli ta täiesti tavaline söögilaud, ainult tal oli kolm jalga.. Nimelt oli ta pärit sellisest söögilaudade suguvõsast, kus kõikidel laudadel oli olnud juba mitusada aastat ainult kolm jalga.
Ühel päeval otsustas lauake Ignes, et temast saab suguvõsa esimene neljajalgne laud. Kuna nüüd oli tema elul uus eesmärk, siis hakkas ta ka selle poole visalt püüdlema. Nii võttiski ta kõik oma kolm jalga selga ja läks laia maailma neljandat jalga otsima.
Oma rännuteel üle mägede ja merede kohtas ta paljusid söögilaudu, kes pakkusid talle kõikvõimalikke asju selleks neljandaks jalaks, aga Ignesele ei meeldinud neist ükski. Ta oli sunnitud oma teed edasi jätkama. Ühel ilusal päeval kohtas ta üliarmast Kohvilauda, kellesse ta silmapilkselt armus. Kohvilaual ei olnud üldse jalgu, vaid selle asemel olid hoopis ujulestad. Lauad sõbrunesid. Kohvilaud soovitas Ignesel minna järve äärde, kus ta teadis elavat ühte väga tarka ja kuulsat ühe jalaga taburetti. Aga, et Ignes ei jätnud Kohvilauda mitte ükskõikseks, siis pakkus ta ennast ka reisikaaslaseks. Nii nad sedaviisi kahekesi siis rändasid, kuni jõudsidki selle targa tabureti juurde. Taburetti ei olnud hetkel kodus ning nad otsustasid teda oodata istudes vaikselt plaat plaadi kõrval.
Sellel ajal kõndis sealt mööda aga vana Hapukurgipuu, kelle okstes magas väga osav puusepp. Kui Hapukurgipuu oli Ignese mure ära kuulanud, raputas ta oma oksi nii tugevasti, et puusepp sealt alla sadas. Puusepp võttis kohe vajalikud möödud ning tegi Ignesele imepärase neljanda jala.
Seejärel otsustasid Ignes ja Kohvilaud koos Suulapuu linna minna. Nad elasid seal kaua ning õnnelikult ja neil oli palju väikesi söögi-kohvilaudadest lapsi.

Sõrmuse saladus

Andre Loikmann (3. klass)

Elas kord üks doktor Munapea, kes tahtis saada võlusõrmust, mille abil saab ta kõike, mida soovib. Seal lähedal elas aga doktor Kõrs, kes tahtis samuti sõrmust. Tema soov oli sõrmus hävitada, et pahad ei saaks selle abil halba soovida.
Doktor Kõrrel oli sõrmuse asukoha kaart. Kui doktor Munapea sellest teada sai, otsustas ta minna Kõrre juurde kaarti varastama. Ta jäi hiljaks, sest Kõrs oli juba läinud kaardiga sõrmust otsima. Munapea uuris hoolega ümbrust ning nägi doktor Kõrre poriseid jälgi. Ta asus mööda jälgi teele, kuni jõudis järve äärde, kus lõppesid ka jäljed, sest doktor Kõrs oli istunud paadile, et järv ületada. Munapeal ei jäänud muud üle, kui öelda võlusõnad, mis tõstsid ta õhku ja lennutasid üle järve.
Kaart näitas, et sõrmus on peidetud mäe otsas olevasse koopasse. Sõrmust valvas muumia, kes pidevalt magas. Seal oli veel kirjas, et koopasse sisenedes ärkab muumia ellu. Kuna doktor Kõrs teadis, et doktor Munapea teda jälitab, siis tegi ta nii, et Munapea näeks kaarti ja läheks esimesena koopasse. Munapea nägigi ülevalt seda kaarti, aga ei näinud muumia elluärkamise hoiatuskirja , sest ta oli selle väikese kirja jaoks liiga kõrgel. Kui Munapea oli sõrmuse asukoha kaardilt teada saanud, siis läks ta koopasse sõrmust tooma. Aga oh õnnetust, muumia ärkaski ellu ja hakkas Munapead taga ajama. Nüüd aga sisenes koopasse doktor Kõrs, kes võttis sõrmuse ja hävitas selle. Seejärel ruttas ta päästma Munapead, kes lubas tasuks hakata heaks ja igavesti olla doktor Kõrre teener. Kõrs päästiski Munapea, kes täitis ka oma lubaduse. Kuna ta oli tark, siis oli temast doktor Kõrrel suur abi.

Printsess Maria

Maria Siimo (3. klass)

Printsess Maria oli noor ja ilus tüdruk. Tema isa oli kuningas Paul XV-s - Siimode suguvõsa ainus allesjäänud kuningas. Et nende sugupuu jätkuks, pidi kuningannal sündima poeg, kes saaks riiki edasi juhtida. Kuninganna Merje ei saanud kahjuks enam lapsi ning see tegi kuninga väga õnnetuks. Printsess Maria oli ise küll nõus kuningriiki juhtima, kui isa sureb, aga kuningas ei tahtnud seda üldse kuulda. Ta arvas, et tütar ei saa riigi valitsemisega hakkama. Ükskõik, kuidas Maria püüdis vastupidist tõestada, ei suutnud ta kuninga arvamust muuta.
Ühel päeval jäi kuningas surivoodile ning printsess Maria pidi oma ema riigi valitsemise juures abistama. Printsess sai sellega väga hästi hakkama. Nüüd nägi ka kuningas, et ta oli asjata alahinnanud printsessi. Ruttu kirjutas ta riigi Maria nimele. Seejärel ta surigi.
Kuninga surres oli rahvas küll sügavas leinas, aga ka väga õnnelikud uue juhi üle. Oli ju printsess näidanud ennast väga heast küljest. Ta oli lahke, rõõmsameelne, töökas ning tark juht. Ta valitses oma riiki õnnelikult ning loomulikult leidis ta endale ka toreda kaasa, kellega sai kauni väikese poisi- Siimode suguvõsa jätkaja.

Karlsson tembutab jälle

1. detsembril käisid Pikavere lapsed Nukuteatris Karlssoni etendust vaatamas. Kõige suurem üllatus oli - ta lendas siiski!

Advendihommikud

Täna oli esimene advendihommik. Õpetaja Kai eestvedamisel mõtisklesid õpilased headusest ja heategudest. Salakiri ütles, et Karlsson oli kaotanud kommikoti. Kogu koolipere tõttas appi vastavalt kirjas antud juhistele kommikotti otsima. Esimesel vahetunnil, traditsioonilisel liikumisvahetunnil, lõid kõik Karlssoni seltsis rõõmsalt tantsu. Neljapäeval lähevad lapsed Nukuteatrisse Karlssoni etendust vaatama.
Teisel advendihommikul, 5. detsembril oli külas Kose kirikuõpetaja Mare Palgi, kes jutustas nukkude abil jõululoo.

Kadrid tulid Pikaverest....

Kadripäev algas juba hommikul Kadride külaskäiguga, jätkus õhtul kadrijooksuga ja lõppes kadriööga Pikavere koolis.
Katri käidi jooksmas kolmes grupis, eestvedajateks lisaks õpetaja Heljule veel õpetaja Karri ja vilistlane Marianne. Käidi erinevates külades, vastuvõtt oli väga rõõmus, kommi- ja maiustustekotid said kopsakad. Kadriõnne ja häid soove viidi paljudesse peredesse....

Silver Sepp ja fantaasiapillid

Kui sul on hunnik vana kola: jalgratta rattad, roostes rauatükid, plastmassist ja metallist pesukausid, peotäis naelu, lõhkumata tammepuupakk, mõned lehmaribikondid, haamer, veetorud, purke ja potsikuid ning üht teist veel, millele ei oskagi nime anda, siis mida võiks ette võtta ja kui teraselt peaks kuulatama, et sellest kila-kola kuhjast hakkaks muusikat kostma?
Silver Sepp tuleb kohale just selliste asjadega. Kaosena näivas olukorras otsib ta abi noortelt, kelle mõttemaailm on alati värske nagu hommik. Koos käivitub kordumatu improvisatsioon, silmad süttivad ja kila-kola hunnikust saab vägev fantaasiapillide orkester.
See on koolikontsert, mis laiendab tavapärast arusaama muusikast ja selle loomise võimalustest. Lihtsad, kuid ebatavalised kõigile kättesaadavad instrumendid ärgitavad ise kätt proovima ning maad ja ilma teistmoodi kuulatama.
Silver Sepp on lõpetanud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pop-džässlaulu eriala ning kaitsnud 2010. aastal Norras Telemarki ülikoolis traditsiooniliste kunstide magistrikraadi. Ta tegutseb ansamblites Ro:Toro, Udupasun ja Bombillaz. Ta on lavastanud alternatiivmuusikali “Tulen homme” ning kosmofolktantsu etenduse “Tantsumasin” ning Maailmaküla maailmamuusika festivali raames tantsu- ja muusikaetendus “Hea ja kurja tundmise puu”.

AITÄH SILVER SEPALE SUUREPÄRASE KONTSERDI EEST PIKAVERES! Tänud Aruküla Kultuuriseltsile toetuse eest!

Lasteaed Nukuteatris

Imearmsate nukkudega lavastus räägib jänkuemast ja tema kolmest pojast nimedega Esijänn, Teisijänn ja Pisipõnn. Eineks kasvab jänkuperel õues kapsapea. Mitte tavaline, vaid võluline. Ta maitseb nagu šokolaad! Ühel hommikul avastab jänkupere kohkudes, et nende armas kapsapea on röövitud. Mis nüüd küll saab? Kuidas võlukapsas kurja hundi ja rebase käest päästetakse – seda nägid Pikavere ja Raasiku lasteaia lapsed Nukuteatris.

Etlemas Viimsi Koolis

Täna käisid kaks vaprat neiut Viimsi Koolis Harjumaa etluskonkursil. Kelli-Mai Maasik 3. klassist esitas Erika Esopi luuletuse metsarahva spordipäevast ning Laura Loikmann esitas loo noorest külmast ja vanast külmast. Tüdrukud olid tublid ning oskasid publikut end kuulama panna. Väga huvitav oli ka teisi esinejaid kuulata- vaadata. Oli tore päev.

Matkaring kaardistab Pikavere küla huviväärsusi

Pikavere matkajad käisid kaardistamas ümbruskonna huviväärsusi. Esmalt võtsime vaatluse alla kolm kultusekivi. Poisid mõõtsid kivide ümbermõõdud ja kõrgused, kirjeldasid kivi asukohta ja ümbritsevat looduskeskkonda. Selgus, et kõik kolm kivi on arheoloogiamälestised I aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Edaspidi on kavas kirjeldada ja kaardistada veel ümbruskonna kultusekive, põlispuid ja muid loodus-ja kultuuriobjekte. Lapsed uurivad vanematelt ja vanavanematelt lugusid erinevate objektide kohta. Raasiku vallal on kavas rajada Pikaverre matkarada, eeltöö matkaraja kavandamisel teevad ära matkaringi lapsed.
Kohe koolimaja lähedal keldri taga on pesa rajanud kobras. Kopratamm saab ka kindlasti matkaraja osaks.

Isadepäeva õhtu mardipäeval

Neljapäeval, 10. novembril oli Pikaveres isadepäeva õhtu. Vaprad lasteaialapsed laulsid ja tantsisid, koolilapsed esitasid muusikalise näidendi ning seejärel kõlas vali koputus uksele.... külla tulid neli mehist mardisanti, kes tõid kooliperele rohkelt õnne ja häid soove. Ja ega sellega veel pidu läbi ei olnud, rohket kaasaelamist pakkusid Kulno Malva ja Ruslan Trochynsky Viljandist ukraina ja eesti rahvapillidega. Paaritunnise eeskava lõpetasid Raasiku valla tantsutüdrukud. Koolilapsed olid valmistanud isadele kingiks traadist pildid, lasteaialapsed aga kaunistatud kohvitassid. Lõpetuseks maitsti koos emade toodud maiustusi ja kooke.

Talgupäev Pikaveres

Neljapäeval, 3. novembril olid Pikavere lastel külas Minu Eesti noored Raasiku vallast. Koos Pikavere lastega mängiti õuemänge, tehti koos õuetöid, riisuti ja kaevati kooli aiamaa. Suur aitäh toredatele abilistele Juku Trumbile, Henri Reederile, Maranne Loigule, Egle Liiskmannile ja Karri Urbanile. Saime omavahel tuttavaks, Pikavere aktiivsed noored saavad edaspidi Minu Eesti tegemistes kaasa lüüa, esialgu juuniorina.

31.oktoober - nõidade õhtu

Hämaral pealelõunal kogunesid Pikaverre 5. ja 6. klassi nõiad, kes omavahel mõõtu võtsid ja pidu pidasid. Lihviti ennustamise ja nõiakunsti oskusi ning vaadati õppefilmi.

21.oktoober- karjääripäev

Õppekäik loomaaeda

Täna toimus õppepäev loomaaias. Vaatamata pisut sombusele ilmale oli väljas küllalt palju loomi. Esimese kuni neljanda klassi õpilaste teema oli vee- ja maismaloomad. Töölehtedele tuli kirjutada kuue looma nimed, kelle kirjeldused töölehel antud olid. Igal juhul tuli loomad üles leida, muidu polnud kerge ülesannet täita. Kolmanda ja neljanda klassi õpilased pidid töötama paaris, esimene ja teine klass täitis ülesannet koos õpetajaga. Lisaks pidid lapsed leidma ka muid andmeid kuue loomaliigi kohta: eluiga, kaal jne. Nende andmetega töötatakse edasi koolis matemaatikatunnis. Loodusõpetuses koostavad lapsed ettekanded uuritud loomade kohta. 5. ja 6. klassi õpilastele olid õpetajad Merike ja Helju ette valmistanud erinevate ainete alased ülesanded ohustatud loomaliikide kohta. Tuli hoolikalt lugeda ülesannet ja liikuda järgmise ülesande juurde. Paistis, et mõnele rühmale valmistas teksti lugemine ja sellest arusaamine raskusi. Nagu nooremad lapsed, nii ka vanemates klassides käsitletakse loomaaias nähtut edaspidi ainetundides. Loomaaias käisime kogu kooliperega, lisaks olid kaasas ka sõbrad Raasiku lasteaiast.

Õunamoosi päev

Kolmapäev, 5. oktoober on lisaks õpetajate päevale ka õunamoosi päev. Õuna peetakse õpetaja sümboliks. Kooli aia õunapuud kannavad sel sügisel rohkelt vilju. Et õunu ka talvel jaguks, keedame koos lastega talveks hulga õunamoosi.

Õpetajate nädal Pikaveres

Oktoobrikuu esimene nädal on Pikaveres õpetajate nädal. Iga päev 2. vahetunni ajal on saalis õpetajatele mõeldud väikesed võistlused, korraldajaks 6. klass. Esmaspäeval teadmiste viktoriin koos lastega, teisipäeval koos kaaslasega paberi-osavus harjutus ja kolmapäeval nobedate näppude võistlus. Neljapäeval pantomiim. Kaks nädalat on õpetajate peres ka praktikant Pedagoogikaülikoolist Siiri Joamets.
Õpetajate päeva tähistasime reedel, 7. oktoobril, eestvedajateks huvijuht Helju Kadakas ja 6. klassi õpilased. Tunde andsid 6. klassi õpilased, vaid robootika, džuudoringi ja kitarritunnid toimusid pärisõpetajate käe all, kuigi nad väitsid, et teevad niisama sporti, näpivad arvutit või kitarrikeeli. Õpetajaid oodati välisukse juures lillede ja meenetega ning siis algas ka õpetajatel õppetöö. Tööõpetuse tunnis tuli viltida oma initsiaalid, kehalises kasvatuses toimus keksuvõistlus ja lõpuks veel eesti keele tund, kus tuli luua luua luuletus asendusõpetajast, see ette kanda ja kaunilt vormistada. Koolilõuna asemel oli 6. klass katnud koos õpetaja Heljuga kohvilaua võileibade, salati ja kookidega. Väga vahva oli näiteringi esitatud näidend uuest õpetajast Sokust, kes Märdi kehastatuna ei saanud sugugi aru, miks tema klassis kõik poisid Toomased on. Ja veel ilusad ja südantsoojendavad laulud...
Suur tänu kõigile vaevanägijatele kauni päeva eest! Pärast koolitunde läksid õpetajad ekskursioonile Riigikogusse kohtuma meie saadiku Andre Sepaga. Oli tore ja huvitav käik Toompea lossi saalides ja Pika Hermanni tornis, päeva lõpetas Riigikogu kohvikus tükk riigipirukat ja kohv.

Mihklipäeva laat

Neljapäeval, 29. septembril toimus Pikaveres mihklipäeva laat. Laadal müüsid lapsed kodutehtud kooke, omatehtud käsitööd ja muud vahvat pudi-padi. Nagu laadale kohane, sai hindu kaubelda ja hulgi osta. Kristjan ja Krista tõid laadale peenramaa nunnud.
Veel toimus moosimõistatus, kus kõik said arvata milliste moosidega tegu. Vaarika-šokolaadimoosi, mustsõstra-kirsimoosi, õuna-ingverimoosi ja tikri-kaneelimoosi polnudki lihtne maitse järgi ära tunda.
Parima õunakoogi konkursile laekus 4 kooki.

Spordi- ja matkapäev

30. septembril kauni sügisilmaga toimus Pikaveres spordi-ja matkapäev. Spordipäeva võistlusmängud toimusid rühmadena kooli palimänguväljaku "pesades", kus tuli aja peale täpsust visata, kaaslast kanda, sõnu otsida jne. Seejärel asuti matkateele, ikka rühmade kaupa. Iga rühm sai kaasa kotikese, kust iga 300 m järel tuli võtta järgmine ülesanne ning see täita.
Matkatee viis Pikavere külla robootikaõpetaja Karri tallu, kus olid head võrk- ja korvpalliplatsid ning külakiik. Õpetaja Karri valiti äsja Raasiku valla noortejuhiks. Oleme kõik tema üle uhked. Karri kiigeplatsil pidi iga matkagrupp esitama kokuvõtte matka käigus tehtud ülesannetest. Küll tuli siis laule ja sügisteemalisi lühinäidendeid. Vapralt matkasid ja lustisid ka lasteaialapsed. Suur tänu vahva päeva korralduse eest õpetaja Heljule!

Sügise sünnipäevapidu lasteaias

23. septembril korraldas lasteaed toreda sügise sünnipäevapeo. Lauldi, tantsiti ja loeti luuletusi, kõigil osalejatel olid seljas kenad sügiskostüümid. Sünnnipäevalauas pakuti sügisande ja marjakooki.

Rattamatk Kiviloole

Seitse vaprat matkajat sõitsid Kiviloo mõisa vaatama, suurt Nõiakivi uurima ning Kiviloo külaplatsil lustima. Tagasiteel hakkas küll vihma sadama, kui matkajaid see ei heidutanud. Kokku sõitsime umbes 15 km.

Nuputamise võistlus

Käivitasime koolis nuputamise võistluse, mis kestab kogu õppeaasta. Igal nädalal peab laps lahendama kaks ülesannet, neist üks koolis ja teine kodus (kogu pere võib abistada). Õppeveerandite lõpus teeb õpetaja Helju vahekokkuvõtteid, aasta lõpus lõpliku paremusjärjestuse.
Nuputamisvõistluse eesmärgiks on suunata lapsi tähelepanelikumalt lugema, rohkem mõtlema ja ülesannete põhjal jooniseid ja graafikuid koostama, et arendada ruumilist mõtlemist.

Kõik ülesanded lahendatakse koolis veelkord läbi. Kodutööd tuleb esitada reedeks.

Kangasteljed ootavad kudujaid

Eile õhtul said Pikaveres paika esimesed kangasteljed. Kangastelgede ülesseadmist juhendasid ning abistasid Selma ja Ulrich Ardust. Suur tänu tublidele juhendajatele! Kiritelgedega on võimalik kududa nii linast-, villast kui kaltsuvaipa. Kääritud on 50 m lõime, seega saab esimeses järgus teha 50 m kaltsuvaipa. Esimeseks suureks tööks ongi kooli vaiba tegemine, kus kõik koolipere liikmed saavad oma lemmikmaterjalist omad vaibaread kududa.

Vanavanemate päev

Pühapäeval, 11. septembril tähistati Pikaveres vanavanemate päeva. Kaunist flöödimuusikat esitasid "Pääsulinnu" lapsed, kitarril saatis Juhan Trump. Pikavere kooli ja lasteaialastelt oli kingiks esitatud laulu-luule ja tekstipõimik. Pärast kosutavat teepausi said täiskasvanud vaadata Raasiku rahvamaja lustiringi esituses näidendit.
Tore, et külla oli tulnud palju vanavanemaid ja pereliikmeid.

Head uut kooliaastat!

1. septembril, tarkusepäeval astus esimesse klassi neli õpilast.

Filmivõtted Pikaveres

Taasiseseisvumispäeva 20. aastapäevaks valmib film Eesti minevikust ja tänapäevast. Tänapäeva Eesti kaunist maakooli valiti esindama Pikavere Lasteaed-Algkool Raasiku vallas Harjumaal. Nii olidki meie kooli 2.- 5. klasside õpilased täna koolis, et koos õpetaja Heljuga kehastuda väikese kauni maakooli õpilasteks. Selgus, et filminäitleja elu pole kerge, tuleb teha palju võtteid ning ikka ja jälle uuesti proovida. Tulemust saab kogu rahvas nii Eestis kui mujal maailmas näha 20. augusti õhtul Tallinna Lauluväljakul või otseülekandes ETV-s kl 22.45 paiku. Suur tänu rezissöör Margus Tuisule ja tema meeskonnale ja vapratele väikestele näitlejatele!

Suvelaager Tsitres 5. - 9. juulini

Maa ja ilm - Pikavere laste laulupeo muljed

"Oleks ma enne teadnud kui uhke tunne on oma kooliga rongkäigus marssida ja laulukaare alla laulda, oleksin juba 1. klassist poistekoori läinud", ütles Märt 5. klassist.

Puude ladumine Raasiku valla töö ja puhkelaagri lastega

9. ja 10. juunil olid Pikaveres talviseid küttepuid ladumas Raasiku valla töö- ja puhkelaagri lapsed. Abilisi oli 40 ringis, peamiselt Raasiku ja Aruküla koolist. Suur hulk kuivi kuusehalge sai kuuri laotud, halge anti käest kätte pikkade kettidena. Mõned lapsed olid abiks pargi korrastustöödel ning lasteaias. Pärast tööd söödi lõunat, mängiti palli ning käidi uues tehisjärves ujumas.
Suur tänu abi eest töökatele lastele ja nende juhendajatele eesotsas Garina Toomingasega!

Kooliaasta lõpu ja suve alguse pidu

Õuesõppepäev 2. juunil; Kaitse End ja Aita Teisi

Sportlik lastekaitsepäev 1. juunil

Õppepäev Vabaõhumuuseumis ja loomaaias

Orhideematk Paraspõllu sookaitsealale

Täna oli Pikaveres matkapäev. Kool, lasteaed ja külalised eesotsas vallavanemaga müttasid mitu tundi Paraspõllu soos matkajuhi Arne Kivistiku juhtimisel. Paraspõllu sookaitseala on loodud põhjamaiste orhideede kaitseks, mida Paraspõllul on loetletud 19 liiki. Meil oli õnn näha 5 õitsvat liiki teiste hulgas alpi võipätakat ja pruunikat pesajuurt. Arne Kivistik tundis kõiki taimi, mida vähegi näha oli. Nägime ka mitut sookurepaari. Parajalt vesine soorada jätkus varjulises metsas. Paljude laste jaoks oli see esimene kokkupuude sooga, enamik ei teadnudki , et selline põnev maastik otse kodu vahetus läheduses on. Vaadake pilte ja mõistatage millised orhideed õitsesid 30. mail. Suur tänu targale matkajuhile toreda matka eest!
Alpi võipätakas on muideks Raasiku valla vapilill.