Päris hästi pole teada, millal esimene tõukekelk jääl libises. Arvatakse, et tõukekelk leiutati Rootsis. Rootsist saadud eeskujude järgi hakati kelke ehitama Soomes. Sealt levisid need edasi Venemaale (finskie sanki) ja Eestisse (potku ja soome kelk) Küll on aga teateid esimestest tõukekelguvõistlustest 1800 aastate lõpust. Neid viisid läbi põhjamaade tõukekelguseltsid. Tollal oli suusatamine, uisutamine ja tõukekelgusõit kõige levinumad talvise ajaveetmise viisid. On samuti teada, et tõukekelgusõit taheti parun de Coubertini rootslasest sõbra Victor Balcki ettepanekul võtta olümpiamängude kavasse. Sellest siiski asja ei saanud. Küll aga võeti tõukekelk Soome armee varustusse. Korraldama hakati tõukekelgumaratone. Sõdertälje-Stockholm-Södertälje vahemaa (u 100 km) kaeti mööda merejääd 1901 aastal 6t ja 02 minutiga. Ka kaasajal korraldatakse isegi maailmameistrivõistlusi tõukekelgusõidus ning eksisteerib Rahvusvaheline Tõukekelgu- ja Tõukerattaspordi Assotsatsioon.
Info: www.matkajuht.ee
Vastlapäeva õhtul, enne matka, pakkus onu Tõnu lastel erakordset võimalust, sõitu hobureega. Kui autodega on meil kõik lapsed sõitnud, siis hobust lähedalt näha ja tunda sõidumõnu reel, kui ees vedamas hobune, polnud enamus õpilased ja lasteaialapsed saanud.
Vastlapäeva matka eel oli väike rivistus ja meeldetuletus matkaks, kuna üks osa teekonnast tuli läbida suure maantee ääres. Õpilased olid jaotatud kolmeks: suusaässad, tõukekad (tõukekelguga matkajad) ja jalgsi matkajateks. Härma külas oli kontrollpunkt, kus tuli lahendada salakiri, mõelda välja vastlapäeva hoogne hüüdlause ja see siis ette kanda. Peale esitust, lunastati žetoon, millega sai hiljem, kooli pargis, vastlakukli välja lunastada. Seni, kuni kooliõpilased matkasid ja tagasiteel kooli olid, tegutsesid lasteaia põnnid koos vanematega väiksel kelgumäel. Ka nemad said vastlapäevast rõõmu ja esimestena oma vastlakukli kätte. Lionsklubi Tallinn Meri hakkajad liikmed olid meie üritusest osavõtjatele maitsvad vastlakuklid kohale toonud ja nüüd rõõmsalt nõus lastele neid jagama. Peale vastlakukli söömist ja sooja tee joomist siirdusid kõik koolimaja ette, kus toimus tõukekelguralli. Moodsad tõukekelgud tõi kohale Kickbike. Võisteldi õpilaste ja täiskasvanute vahelises rallis, mille väikese edumaaga võitsid täiskasvanud. Hiljem said kõik soovijad ise proovida, mis vahe on sõita vanema ja uuema tõukekelguga. Valiti ka toredam dekoreeritud tõukekelk. Auhind läks jagamisele Ignari ja Andre vahel.
Täname kõiki,sealhulgas Maiut, kes leidis firmad ja inimesed, kes sellele toredale üritusele õla alla panid ja õpetaja Heljut, kes seda läbi viis ning kõiki osalejaid, kes leidsid sel õhtul aega meiega need paar tegusat ja põnevat tundi veeta.
Mis veel toredam saaks olla, kui nii kaunil, päikselisel päeval, talispordipäeva pidada. 1.-3.klassi õpilastel tuli läbida kaks kilomeetrit ja 4.-6.klassi õpilastel kolm kilomeetrit klassikas. Samal ajal, kui ühed pingutasid pikal distantsil, siis teised võistlesid kelgutamises. Igaüks oli enda eest väljas ja keegi ei hoidnud tagasi omi jõuvarusid. Viimane, peale kahte ala, oli võistkondlik teatevõistlus. Õpetaja Helju poolt korraldatud talispordipäeva võis peale seda lugeda edukalt lõppenuks.
