Tundide ajal hüplesid pargis ringi kaks jänesetüdrukut. Nendega ühinesid lasteaialapsed ning hiljem ka õpilased. Koos hõisati hääled puhtaks, lauldi, kõditati naabreid ning sajajalgse ussina liiguti mööda parki ringi. Peale ühismängu jagasid jänkud kõigile üllatusmune.
Sel nädalal on siginat-saginat klassid täis. Teisipäeval meisterdasid 3.-6.klassi õpilased, õpetajate Merikese ja Arno juhendamisel, laastukorve. Eks jaanuarikuus õpetajatele jagatud teadmised ja oskused korvide tegemisest, oli vaja kiiresti nüüd õpilastele edasi anda. Aega võttis, aga asja sai. Täna meisterdasid 1.-2.klassi õpilased pühadejänkusid. Nüüd on jänkud korvides ootamas, millal pühademune värvitakse, et siis need korvidesse panna saaks.
Täna, 27.märtsil, täitub aeg, mil me oleme okupatsioonijärgselt olnud iseseisvad kauem, kui enne teist maailmasõda.Harju maavanem, Ülle Rajasalu, kutsus seda päeva tähistama priiuse põlistamise päevana ka koolides.
Neljanda tunni aeg kogunesime kõik ühte klassi, kus kõigepealt kooli direktor Maiu Plumer rääkis, mida tähendavad meie rahva jaoks sõnad "priius" ja "põlistamine". Ning miks on tänane päev eriline. Siis kuulati kordusena eilset Toomas Hendrik Ilvese kõnet ning lõpetuseks mängiti kuldvillakut Eesti kohta.
Reedene koolipäev erines eelnevatest, kuna igapäevaseid tunde ei toimunud. Toimus võistkondlik ajugümnastika koos tantsuliste vahepalade ning orienteerumismänguga. Päeva alustas "Kuldvillak", kus pidi teadma nii Eestist, lastekirjandusest kui ka kõnekäänudest. Siis mindi saali tantse koos tantsima. Peale tantsimist tuli mööda koolimaja üles leida erinevate numbritega ümbrikud, lahendada ülesanne ja siis juba edasi järgmist ümbrikut otsima rutata. Nii möödusid kolm tundi lennates. Päeva lõpus võeti kokku III veerandi saavutused nii õppimises, spordis kui arvutamises. Ning siis klassist pääsedes võis hõisata....hurraaaa, vaheaeg!
Emakeelepäeva tähistamist alustati juba hommikul, kui 1. ja 2.klassi õpilased kirjutasid ilukirjas luuletusi. Vanemate klasside õpilased koos õpetajatega püüdsid kirjutada e-etteütlust. Õpetajate arvates oli eelmise aasta etteütlusega võrreldes, sel aastal natuke kergem tekst. Etteütluse lõppemise ajaks olid kooli jõudnud Aruküla kultuuriseltsist Garina Toomingas, proua Anne Eenpalu ning ajalooõpetaja Henri Reeder. Väikesel aktusel kõlasid muusikaõpetaja Külli Oviri juhendamisel kolm laulu laululastelt. Henri Reeder näitas fotosid ja vanu filmikaadreid Kaarel Eenpalust ning Anne Eenpalu
rääkis Kaarel Eenpalust kui oma vanaisast, kes oli riigivanem, peaminister, Riigikogu esimees, Riigikogu liige, kaheksakordne siseminister, Eesti Vabariigi politsei ja piirivalve rajaja, rahvaraamatukogude ellukutsuja, Hellemaa õppe-katsetalu peremees ning vabadussaate edasikandja. Kaarel Eenpalu sünnist möödub 28.mail 125 aastat.
Päikselisel laupäeval kogunesid Pikavere suusatajad Aruküla suusarajale Raasiku valla meistrivõistlustele suusatamises. Lisaks lastele olid kohal ka lapsevanemaid ja kehalise kasvatuse õpetaja Helju Kadakas. Pikavere koolis suusatavad kõik lapsed, valla meistrivõistustele pääsesesid osalema kooli parimad. Esikoha ja kuldse karika teenis oma vanuseklassis Kristan Fjodorov, teised lapsed võistlesid südilt ning tegid väga tublid tulemused. Pikavere meeskond elas kaasa ka naiste sõidule, tänu suurele ergutamisele saavutas direktor samuti esikoha.
Suur tänu võistluste korraldajatele ja sponsoritele, aitäh Andre Sepale, kes kirjutas nii: "Tore oli näha Sind oma meeskonnaga Raasiku valla suusavõistlustel! See on hea märk meeskonna vaimsusest ja parim eeskuju oma kodukoha väärtustamisel." Suur tänu lapsevanematele, kes oma laste suusahuvi toetavad ja ise head eeskuju näitavad.
Aruküla Vaba Waldorfkooli pere kutsus Pikavere koolipere oma silmaga kaema ja kõrvaga kuulama väikest kontserti "Viiuldades Eestist Norrasse ja tagasi". Johanna- Adele Jüssi (Eestist) ja Jo Einar Jansen (Norrast) tutvustasid noortele eesti, norra ja rootsi pärimusmuusikat ja pille. Mõtisklesid muusika rändamise ja arenemise üle ning leidsid vastavate maade traditsioonilistes kõlades sarnasusi ja erinevusi. Kontsert oli mänguliselt ainulaadne ja põnev.
Enne vanaemade-vanaisade saabumist oli "Kalli-Kalli" rühma külla tulnud noormees, kes aastaid tagasi õppis Pikavere koolis ning nüüd töötab sõjaväepolitseinikuna. Ta rääkis oma tööst, näitas oma tööautot ja selles olevat tehnikat. Samal ajal, liitusid lastega üks vanaema ja vanaisa. Viimane tundis väga noormehe töö vastu huvi ja küsimused ei tahnud lõppeda. Samal ajal hakkas rühmaruumis levima meeldivat pannkoogi lõhna. Kasvataja Triinu oli usinasti pannkooke juba küpsetamas. Kuna koogitegu nõuab aega, kuulasid lapsed sel ajal lugusid vanaema lapsepõlve ajast, kui ta 1948.aastal Tallinnas lasteaias käis. Ta meenutas, milliseid mänge siis mängiti, millised nukud välja nägid ja milline kord siis lasteaias kehtis. Seejärel pajatas vanaisa oma tööst Soomes, kus ta on bussijuht. Kõik rühmakasvatajad olid meelitatud, kui vanaisa läheneva naistepäeva puhul neile lilled kinkis. Ja oligi aeg minna laua taha, et üheskoos pannkooke nosida. Küll need pannkoogid maitsesid ikka hästi ja kui palju neid veel kõhtu mahtus...
Pikavere robootikaring demonstreeris oma tegemisi Raasiku valla ettevõtluspäeval 7. märtsil Aruküla huvikeskuse parketisaalis. Ettevõtluspäeva konverentsil rõhutasid nii Riigikogu liige Kaja Kallas kui mitmed teised ettekandjad just IT ja tehnikahariduse tähtsust inimeste paremas toimetulekus tööelus. Ettevõtjad ootavad tööle haritud ja hakkajaid insenere ja tehnikuid, kellele oleks kohe pakkuda korraliku töötasuga töökohti. Huvi IT, automaatika ja tehnika vastu on juba algklassilastel. Mängulise robootika vahendusel kasvab uus põlvkond automaatikuid, kelle abil Eesti poleks pelgalt enam alltöövõtu, vaid arenenud tööstusega maa.
Keila Koolis korraldati täna 2. ja 3.klassi õpilastele matemaatika päev, kus püüti erinevates töötubades õpilastele tõestada, et matemaatika võib vägagi mitmekesine ja huvitav olla. Ka meie kooli kaks õpilast võtsid sellest osa. Kahe tunni jooksul liikusid tüdrukud ja poisid nelja töötoa vahel. Ühes said nad mängida "Kuldvillakut", teises oli teemaks "Matemaatika ruumis ja kujundites", kolmandas "Matemaatika tekstis" ja neljandas " Matemaatika muusikas". Aeg möödus kiiresti ja olimegi taas kooli poole teel. Aitäh Keila Kooli perele, kes meid sellisele mõnusale päevale kutsus!
Täna vaatasid "Kalli-Kalli" rühma lapsed Vaida lasteaias Eesti Lasteteatri etendust "Aga meil käib see nii! " Tegelasi kehastasid Viljandi Kultuuriakadeemia teatrieriala lõpetanud näitlejad.
Tegevus toimub, kus kaks
toredat maavälist tegelast satuvad planeedile Maa. Nad on hädas
mingite olukordadega ja asjadega. Tulnukad ei tea,
kuidas inimeste maailmas asjad käivad. Lõpuks laheneb kõik ikkagi
siis, kui tulnukad ja Maa-elanikud omavahel
koostööd hakkavad tegema, üksteise teguviise aktsepteerivad ja
koos leiavad hoopis parema lahenduse, kuidas asju inimeste
maailmas nimetada või milleks erinevaid asju kasutada. Nii et
lõbutseti natuke teemaga "kuidas peaks..".
Kasutati ära
inimeste (publiku, laste) ettekujutust sellest, kuidas mingid asjad
peaksid toimima või käima ning keerati need peapeale.
Fantaseeriti, et saab ka teisiti. Näidati, et kõike ei saa mõõta
õige-vale skaalal. See on lugu sellest, kuidas
meil kõigil on midagi õppida nendelt, kes meist erinevad ja kellel
on asjadest meie ümber erinevad
arusaamad.
Täna, kui meie võistkonnal saab finaalis väga pingeline ja närvesööv päev olema, annab järgnev video äkki huvilistele naeru suule tuua. Võiks ju mõelda, et tulevikus saavad robootikavõistlused juba sellisel tasandil olema.
Peale tavaliste koolitundide lõppu ei
kiirustata Pikaverest koju, vaid koolipäev jätkub mitmesugustes huviringides: bändis
„Katkine kets“, muusika-, tantsu-,arvuti, džuudo-, nuputamise- ja
robootikaringis. Reedeti, kui Tallinnas raamatupidamist tudeerival Pikavere kooli
vilistlasel Karri Urbanil onkoolist
vaba päev, koguneb kolm rühma huvilisi õpilasi robootikatundidesse õpetaja
Karri käe alla.
Huvi robootika vastu tekkis 2010. aasta
sügisel kui kooli külastas Robotiteater. Põneva demonstratsiooni lõpetas
töötuba, kus igaüks sai veenduda, et LEGO Mindstorms legorobotite
arvutiprogrammi abil liigutamine polegi mingi kosmoseteadus. Tiigrihüppe
programmi abil sai ostetud esimesed neli robotikomplekti ning esimene aasta
kulus tutvumisele ja avastamisele. Eelmisel kevadel käis robootikaring Tartus
vabariiklikku võistlust vaatamas ning sel õppeaastal otsustati võistlusest ka
juba ise osa võtta.
FLL ( First
Lego League) rahvusvahelist võistlust korraldatakse kolmandat aastat,
sponsorite nimekiri on pikk, teiste hulgas ka NASA. Ligi 60-s riigis toimuvad
eelvoorud, riikide võitjad saavad kokku aprillis Saksamaal toimuval
maailmavõistlusel. Robootikavõistlus pole siiski pelgalt programmeerimisosavus,
see moodustab võistlusest vaid ühe osa. Selle aasta teema oli „Lahendused
eakatele“, mis eeldas võistkondadelt tugevat meeskonnatööd probleemi
püstitamisel, analüüsil, lahenduse väljatöötamisel ja idee esitlemisel.
Õppekava vaatevinklist lähtudes on tegemist tõhusa ainete integratsiooniga ja
üldpädevuste ning ühiste väärtuste arendusega. Pikavere poisid valisid
probleemiks Ignari vanaema mure. Nimelt elab vanaema üksi maal, peab kanu ning
igal õhtul on vaja kanad lauta saada. Vanaema jääb põduraks ning lastelaste pühapäevased
pannkoogihommikud kipuvad ära jääma, sest vanaema ei suuda enam kanu pidada.
Lapselapsed käivad koolis ega saa vanaema aidata, nii mõeldi ühekoos välja
nutikas lahendus. Vanaema kanad kutsub edaspidi lauta robotkukk, kes vastavate
andurite abil kutsub kanad õigel ajal lauta. Ideed esitleti lühinäidendina, see
tekitas žüriis meeldivat elevust. Võistlus ei eeldanud küll veel robotkuke
ehitamist, vaid võistlusväljakul tuli igal meeskonnal kahe ja poole minuti
jooksul panna robot kindlaid ülesandeid tegema. Pikavere võistkonda esindasid
2012. aasta novembris Tallinnas TTÜ-s toimunud Põhja-Eesti eelvoorus Jürgen,
Andre ja Ignar neljandast klassist, 2. märtsil Tartu AHHA-stoimunud finaalvõistlusel aitasid kaasa ka
sõbrad Rainer viiendast ja Peedu kuuendast klassist.
Haridusjuhtide
aastakonverentsil kõneles koolijuhtidele ESTcube´i eestvedaja Mart Noorma, kes
rõhutas eriti innovaatilises protsessis osalemise tähtsust ja selle mõju õppija
arengule. Kas Pikavere poiste robotkukk varsti tööle hakkab, näitab aeg. Aga
väga väärtuslikud kogemused probleemi püstitamisel ja nutikate lahenduste leidmisel innustavad
osalejaid edaspidigi loovalt mõtlema, iseseisvalt lahendusi leidma ning
leiutama. Ja nagu väidavad uuringud, on robootikaga tegelejatel eeldusi teha
karjääri insenerierialadel ja loodusteadustes ning saada edaspidi
väljapaistvaiks kodanikeks, kes paistavad silma vabatahtiliku panusega
kogukonna hüvanguks.
Peale neljandat tundi oli võimalus kuulata loengut. Teemaks oli "Tean tulest".Slaide vaadates saadi teada, kus asuvad päästekomandod Harjumaal; millist riietust päästjad kannavad; milliseid päästetöid tehakse jne. Edasi räägiti aga tulest. Esimene küsimus, mis lastele esitati - kas tuli on hea või halb? Osati välja tuua nii positiivseid kui negatiivseid tule omadusi.Millest võib tulekahju alguse saada; kuidas tegutseda, kui märkad, põlengut; tulekustuti kasutamisest ning suitsuandurist.Lastel oli vahele öelda ka omi mõtteid. Kõik õpilased said endale töövihiku, mida nüüd koos vanematega kodus lahendada saab.
Tore oli hommikul vaadata, kuis hanereas neli meie kooli õpilast suusatades kooli poole lähenesid. Ei sõida kõik hommikul bussiga kooli vaid sõpradega üheskoos ja suusatades.