Liikluspäev Pikaveres

Matkajate muljed

27. ja 28. mail sõitsid 17 õpilast koos õpetajate Helju, Maiu ja Eloga  matk- ekskursioonile.

Kooli ma ei pelga

Loodusmäng

Spordipäev

Reedel toimus kevadine spordipäev. Mõõtu võeti kaugushüppes, palliviskes, 30 m jooksus ja ühe või kahe ringi jooksus. Vürtsi lisas pendel teatejooks, kus tuli musketäride kombel taas tõdeda ütlust - üks kõigi ja kõik ühe eest, ehk siis võistkonna eest endast jooksurajal kõik anda.

 

Loodusmäng "Tunne loodust, leia rada!"

Voose vallseljakul Luurimäel toimus tore loodusmäng, kus osalesid meie kooli kolm 2.klassi õpilast - Saara, Anna ja Raimond. Võistkondi oli 11, kümnest koolist. Mäng sisaldas liikumist plaan- skeemi järgi, nuputamist ja salakirjade lahendamist otsimisülesandega, loomade tegevusjärgede ja taimede tundmist ning muudki klassis õpitu seostamist loodusega. Tublidel nuputajatel- seiklejatel õnnestus saavutada tubli 4.koht.

Loodusmäng Keila jõesaarel

3., 4. ja 5. klassi õpilased osalesid  täna Harjumaa Muuseumi korraldatud loodusmängus Keila jõesaarel. Plaani järgi orienteerudes tuli leida 9 kontrollpunkti ja  infotahvlitelt leida töölehe küsimustele vastamiseks vajalik info. Vaja läks oskust kasutada kompassi, plaani ning erinevate puuliikide seast tunda kadakat. Infotahvlid kajastasid kivimeid, putukaid, linde, samblaid, samblikke - ühesõnaga kõike koolis õpitut. Tegemist ei olnud aja peale võistlusega, tähtis oli leida õiged vastused. Väga tublisti said ülesannetega hakkama Maria, Krista, Kert ja Ignar. Kel mõni küsimus lohakusest või kiirustamisest tulenevalt vastamata jäi, pidi uuesti vastust otsima minema. Kõik lapsed leidsid lõpuks õiged vastused ning said kokkuvõtteks hästi looduses iseseisvalt hakkama.

Mõisakoolid - säilitamine läbi kasutamise

Eestis on mõisakoole 60 ringis. Enamjaolt asuvad mõisakoolid hajaasustusega piirkondades, kus napib elanikkonda, kuid ometi on allesjäänud inimesed rohkem või vähem mõisakoolidgea seotud kas oma laste või muu tegevuse kaudu. Organisatsiooni arengu seisukohast on väga oluline koostöö huvigruppidega, mõisakoolide seisukohalt laste, lapsevanemate ja kohaliku elanikkonnaga. Mõisakoolidel on enam potentsiaali kujuneda kogukonna keskusteks tänu kultuuripärandile, ruumiressurssidele ja ajaloolistele traditsioonidele.  Kultuuriministeeriumi hallatav uus mõisakoolide arenguprogramm ( 2014-2015) ongi seadnud eesmärgiks mitmete arendustegevuste käivitamise, millel oleks mõju mõisakoolidele laiema kasutuse leidmiseks ning laste ning lapsevanemate läbi kogukonna kaasamiseks. Programmi kaudu toetatavate tegevuste tulemusel võiksid tekkida uued töökohad, tegevused, mis tutvustaksid mõisakooli ja piirkonda laiemalt, paraneks õpikeskkond ja laieneks inimeste silmaring. Oluline eesmärk on ka partnerite kogemustest õppimine. 

13.-14. maini  toimus  Illuka mõisas partnerlusseminar, kuhu oli Norrast kui partnermaalt saabunud 12 inimest, Eesti mõisakoolid oli  esindatud 20-ringis. Pikavere mõisakool oli juba aasta tagasi saatnud Kutuuriministeeriumi soovi projektis osaleda ning pakkus välja erinevaid tegevusi. Norralased tegid oma valiku ning Pikavere mõisakooli ja Raasiku vallaga avaldas soovi kohtuda kolm delegatsiooni liiget. Sonja Borderwich Valdresi piirkonna ( 18 000 elanikku)  loodus-ja kultuuripargi esindajana oli üllatunud, et Raasiku vallas ei ole ühtegi muuseumi. Norras on talumuuseumid pea igas külakeses, igaüks omanäoline, kokku moodustub neist väikemuuseumidest loodus- ja kutuuripark.  Kristian Grimsrud StrØm ja Anne Marit Noraker on suure pärandtalu omanikud, korraldavad mitmesuguseid koolitusprogramme ja seminare. Kristiani ja Anne Mariti korraldatud loovuskoolitused lastele ja täiskasvanutele tundusid põnevatena, koolitaja ja koolitusprogrammi koostajana on neil kaasa löömas rahvusvaheliselt tuntud Norra pedagoogikaguru Godi Keller. Pikavere ideed programmis osalemiseks on loodusraja rajamine, rahvamuusika õppimine ja arendamine koostöös huvikooliga Pääsulind, käsitöö ja kokakunsti kursuste korraldamine. 

15. mail külastasid Pikavere mõisakooli tulevased Norra partnerid, koos nendega Kiviloo praegune mõisnik Jorn Hennie, kes norralasena võõrustas külalisi oma mõisas. Norralased tunnustasid Pikavere külaseltsi ja kooli entusiasmi piirkonna arendamisel  ja  pargi laiendamisel. Mõisakoolide arenguprogrammist on võimalik taotleda  ühele projektile kuni 60 000 eurot, toetus jaguneb vastavalt kokkuleppele partnerite vahel.  Milliseks kujunevad projekti tegevused, lepitakse kokku oktoobrikuus. Suve lõpus ootab pikaverelasi külaskäik Norrasse tutvuma partnerite tegevustega „Vaimude kodu“ Jotunheimeni looduspargi ümbruses Valdresis.

Meie bändi ekstreemne esinemine

12. mail oli "Reporter"-s klipp heategevuslikust töötalgust Kalmer Neidla ja ta pere abistamiseks uue kodu ehitamisel. Õhtu naelaks kujunes muidugi Kalmeri poolne väike tänu kontserdi näol, kus üles astus Kalmeri juhendamisel tegutsev noorte bänd "Katkine kets". Miks ekstreemne...vaadake videot
SIIN

Huvitav kogemus

08.mail oli huvitav kogemus meie kooli õpilastel, kes said uusi ideid ja kogemusi õpetaja Hillar Kuusiku käe all. Tal olid kaasa võetud õpilaste töid, millest osad on ka pärjatud nii Järvamaal kui vabariiklikel näitustel auhinnaliste kohtadega. Huvilised said teha võinuga, võtmehoidjat või  kujundada oma mõte alumiiniumalusele. Tore oli näha koos lastega ka isasid kaasa tegemas või juhtnööre poegadele jagamas. Hetked paaritunnilisest koostööst on jäädvustatud fotodele.

Mõista, mõista...kus käis 1.-2. klass täna?

Vihjena võib öelda, et nad said kübeme võrra targemaks, kogesid midagi erakordset ning said ka midagi hingele. Ei oska arvata...Nad käisid täna Türil, kus vaadati Viljandi Laste- ja Noorteteatri esituses etendust " Potsataja ja krokodill Gena" ning peale seda suunduti Eesti Ringhäälingumuuseumi, kus tutvuti raadio- ja televisioonivastuvõtjatega. Lapsed said ise proovida, kui raske on parandada helilinti, kuidas tehakse suusavõistluse reportaaži ning mille poolest erineb koolis õpitud näidendi esitamine kuuldemängu salvestamisest. Laste poolt salvestatud väikest kuuldemängu on võimalik ajaveebis kuulata järgmise nädala lõpus. Üks põnevam moment oli teha ühispilti justkui telestuudios ja näha seinale kinnitatud televiisoriekraanilt oma nägusid. Justkui oleksid kõik televiisoris. Arvan, et pildid kogetud hetkedest räägivad enda eest.
Kellel huvi siis saab rohkem lugeda Viljandi Laste- ja Noorteteatrist SIIT ja Eesti Ringhäälingumuuseumist SIIT

Pikavere robootikaringi toetab AS Mistra Autex

Teisipäeval, 30. aprillil toimus Pikaveres AS Mistra Autexi ja Pikavere laste robootikaringi koostööprojekti avaüritus. Pikavere robootikaring on tegutsenud kaks ja pool aastat, on osaletud edukalt vabariiklikel FLL võistlustel ning võeti osa ka Võru Roboti Tsõõrist. Robootikaringis osalevad õpilased 1.-6. klassini.
AS Mistra Autexi juht Priit Tamm kiitis entusiastlikke eestvedajaid, kes julgevad plaane teha, ideid teostada, koostööd teha ja toetajaid leida. Firma juhatuse koosolekul juhtus esimest korda, kus ettepanekule toetada Pikavere robootikaringi, ei olnud ühelgi juhatuse liikmel vastuväiteid, kõik hindasid robootikaringi tööd perspektiivikaks ning väga kasulikuks nii lastele endile kui pikemas perspektiivis Eesti majandusele. Mistra juht Priit Tamm andis üle suure koti märgiga 5+, mis tähendab väga head tööd. Kotis oli kaks uut robotikomplekti, mitmesuguseid andureid ja sülearvuti robootikaringile. Edaspidi toetab Mistra robootikaringi võistlustel ja õppepäevadel osalemist ning vajadusel ka uute õppevahendite soetamisel.
Maikuus on Pikavere robootikaringil plaan võtta vastu küllakutse TTÜ informaatikaosakonda ning kindlasti käia vaatamas kuidas käib töö suures ettevõttes AS Mistra Autex. Priit Tamme sõnul kuluvad robootikaringis saadud mõtlemis- ja probleemilahendusoskused ära igal tööstuses töötaval töötajal.